ekstratsellulaarse

Ekstratsellulaarne on bioloogiline mõiste, mis kirjeldab midagi, mis asub või toimib rakke väljaspool. Bioloogias kasutatakse terminit peamiselt kahe valdkonna kirjeldamiseks: ekstratsellulaarne vedelik ja ekstratsellulaarne maatriks (ECM).

Ekstratsellulaarne maatriks (ECM) on keerukas valk- ja süsivesikute võrk, mis paikneb rakkude vahel ja ümbritseb neid. ECM pakub mehhaanilist tuge, reguleerib rakulist adhesiooni ja liikumist ning varustab rakke kasvufaktoritega, mis suunavad arengut, paranemist ja kudede eripära.

ECM koosneb mitmekesistest komponentidest, sealhulgas kollageenist, elastiinist, laminiinist ning proteoglükaanidest ja glükosamiinoglükaanidest. Need komponendid moodustavad tiheda võrgustiku ning ECM-i muudetakse vastavalt kudede vajadustele, näiteks arengus või vigastuste paranemisel.

Ekstratsellulaarne vedelik (ECF) hõlmab interstitsiaalvedelikku ja plasma, mis voolavad kapillaaride kaudu ning tagavad toitainete, jäätmete ja signaalmolekulide vahetuse rakkude vahel. ECF-i koostis ja vererõhk mõjutavad rakkude funktsiooni ja kudede toimimist.

Ekstratsellulaarsete vesiikulite hulka kuuluvad eksosoomid ja mikrovesiikulid, mis kannavad proteiine, lipiide ja nukleiinhappeid. Need osalevad rakuvälisel suhtluse ja signaalvahetuse mehhanismides ning neil on roll nii tervises kui haigustes.

Uuringutel ECM-i ja ekstratsellulaarse vedeliku omadused on olulised arengus, haavade paranemises, sidekoe haigustes ja vähkkasvajas. Meetodid hõlmavad histoloogiat, immunohistokeemiat ning mehaanilisi testimisi ECM-i koostise, tiheduse ja kõvaduse hindamiseks.