ühendatuse

Ühendatuse on eestikeelne nimisõna, mis tähistab ühenduse loomise või hoidmise olekut või toimingut kahe või enama üksuse vahel. See võib viidata füüsilisele ühendusele (nt kaablid, võrgud), organisatsioonilisele ühendusele (koostöö, partnerlus) või informatsioonilisele ühendusele (andmevahetus, interoperabiliteet). Terminit kasutatakse peamiselt formaalses või tehnilises keelest; igapäevases kõnes on tavalisem kasutada sõnu ühendus või ühendamine.

Sõna päritolu on seotud verbide ühendama ja sünonüümiga ühendus, mis puudutavad ühendamise või linkimise ideed. Ühendatuse kujul esinevad väljendid võivad tähistada nii protsessi kui ka tulemust: näiteks ühendatuse loomine (protsess) või ühendatuse säilitamine (tulemus/olek). Sõna võib levida erinevates valdkondades ja kontekstides, sealhulgas tehnilises kirjavaates, õigus- ja riigitekstides ning sotsiaalsetes uuringutes.

Seotud mõisted hõlmavad näiteks ühendus (füüsiline või sümboolne side), ühenduvus (võime olla ühendatud), ühenduspunkt (koht, kus ühendused kohtuvad) ja ühenduskanal (kanal või tee ühenduse loomiseks). Ühendatuse kasutus on spetsiifiline ja võib nõuda täpsustamist kontekstis, et vältida segi ajamist teiste sarnaste mõistetega.

Kui viidatakse konkreetsele institutsioonile või projekti nimile, võib olla vajalik täpsustada, mida täpselt kõnealune ühendatus tähendab: kas tehnilist, õiguslikku, majanduslikku või sotsiaalset mõistet.