distsipliinidest

Distsipliinidest viitab mõiste distsipliinide kogule või valdkondade rühmale. Sõna distsipliin tuleneb ladina disciplina ja tähistab reeglite, korrakäigu ning õpetuse süsteemi. Eesti kontekstis kasutatakse terminoloogiat tihti akadeemiliste ja professionaalsete valdkondade kirjeldamisel ning erinevaid distsipliine võib liigitada peamiste kategooriate järgi: loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia), tehnilised distsipliinid (inseneriteadused, arhitektuur), humanitaar- ja sotsiaalteadused (keelte, ajalugu, sotsioloogia) ning kunstid (muusika, visuaalne kunst).

Distsipliinide eristamist mõjutab nii eesmärk kui metoodika. Akadeemilises maailmas moodustavad need uurimistegevuste raamistiku ning õpetamisel suunavad kursuste sisu ja empiirilise töö metoodikaid. Katkestused ja koostöö eri distsipliinide vahel on üha tavalisemad, kui lahendatakse keerulisi küsimusi interdistsiplinaarsete projektide kaudu.

Et isikliku distsipliinina tähendab see enesedistsipliini — võimet järgida seaduspäraseid reegleid, korraldada aega ja püsida eesmärkide suunas. Enesedistsipliin on oluline nii õppimisel, tööelus kui ka sportlikes kontekstides, kus korduvad rutiinid ja distsipliin tagavad järjepidevuse.

Kokkuvõttes kirjeldab distsipliinidest moodustuv süsteem teadmiste ja tegevuste korraldamist vastavalt valdkondlikele struktuuridele ning nende vahelises koostöös tekivad sageli uued teadmised ja lahendused.