direktiivist

Direktiiv on Euroopa Liidu õigusakt, mis seab liikmesriikidele kindlad eesmärgid, kuid jätab nende eesmärkide saavutamise viisi ja vahendid riiklikele organitele.

Direktiiv ei ole kohaldatav vahetult liikmesriikides; selle täitmine nõuab ülevõtmist rahvuslike seaduste kaudu, ehk transpositsiooni, mis peab toimuma kehtestatud tähtajaks.

Pärast transpositsiooni elluviimist on riigil kohustus viia direktiivi eesmärgid rahvuslikku õigusesse ja tagada vajadusel vastavad õigusaktid.

Kui riik ei täida või viivitab, võib Euroopa Komisjon alustada rikkumisemenetlust ning Euroopa Kohtu kaudu nõuda täitmist.

Direktiivid käsitlevad erinevaid valdkondi, nagu töösuhete korraldus, tarbijakaitse või keskkonnakaitse, ning need võivad olla väga üldised või spetsiifilised.

Erinevalt regulatsioonidest, mis on otse kohaldatavad kõigis liikmesriikides ilma riiklikku ülevõtmist nõudmata, seavad direktiivid eesmärgid ja annavad riikidele ruumi nende saavutamiseks sobivaid õiguskorreid valida.

Kokkuvõte: direktiiv on olulise tähtsusega vahend liidu õiguses, mis tagab ühtsed eesmärgid, kuid võimaldab liikmesriikidel arvestada kohalikke olusid ja õigussüsteemi eripärasid.