diislikütusest

Diislikütus, tuntud ka kui diisel, on vedelkütus, mida saadakse nafta destilleerimisel. Selle keemiline koostis on keeruline, sisaldades süsivesinikke, mille aatomite arv jääb tavaliselt vahemikku 9–22. Diislikütus on nimetatud Saksa inseneri Rudolf Dieseli järgi, kes leiutas diiselmootori.

Seda kütust kasutatakse peamiselt diiselmootorites, mida leidub veoautodes, bussides, rongides, laevades, põllumajandusmasinates ja mõnedes autodes. Diiselmootori tööks on iseloomulik kütuse süttimine mootori kokkusurumise tulemusena tekkinud kuumuse mõjul, mitte sädemest nagu bensiinimootoris. See muudab diiselmootorid sageli kütusesäästlikumaks ja vastupidavamaks.

Diislikütuse kvaliteeti iseloomustatakse tsetaanarvuga, mis näitab kütuse süttivust. Kõrgem tsetaanarv tähendab paremat süttivust ja sujuvamat mootoritööd. Samuti on oluline diislikütuse väävlisisaldus, mille vähendamine on keskkonnakaitse eesmärgil olnud oluline. Euroopa Liidus on kehtestatud ranged nõuded madala väävlisisaldusega diislikütuse kasutamisele.

Diislikütuse tootmine on osa naftatööstusest ja selle hind sõltub suuresti toornafta hinnast ning turunõudlusest. Ajalooliselt on diislikütus olnud populaarne oma kütuseefektiivsuse tõttu, kuid heitgaaside (eriti tahkete osakeste ja lämmastikoksiidide) probleemid on toonud kaasa vajaduse karmimate heitmenormide ja arenenud mootoritehnoloogia järele.