demüelinatsioonihäireid

Demüelinatsioonihäired on haiguste rühm, mida iseloomustab müeliini kahjustumine kesknärvisüsteemis. Müeliin on rasvane aine, mis ümbritseb närvikiude ja toimib isolaatorina, võimaldades närvisignaalidel kiiresti ja tõhusalt edasi kanduda. Kui müeliin kahjustub või hävineb, aeglustub või katkeb närvisignaalide edastamine, mis põhjustab erinevaid neuroloogilisi sümptomeid.

Üks tuntumaid demüelinatsioonihäireid on hulgiskleroos (MS), autoimmuunhaigus, mille korral immuunsüsteem ründab ekslikult müeliini kesknärvisüsteemis. Muud demüelinatsioonihäired hõlmavad ägedat dissemineerunud entsefalomüeliiti (ADEM), optilist neuropaatiat ja transversaalset müeliiti.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustuse asukohast ja ulatusest ning võivad hõlmata nägemishäireid, lihasnõrkust, tasakaaluhäireid, tundlikkuse muutusi ja väsimust. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, magnetresonantstomograafiat (MRT) ja muid spetsiifilisi teste.

Kuigi demüelinatsioonihäireid ei saa praegu täielikult välja ravida, on saadaval mitmeid ravimeetodeid, mis võivad aidata sümptomeid hallata, haiguse progresseerumist aeglustada ja elukvaliteeti parandada. Raviplaanid on individuaalsed ja sõltuvad konkreetse haigusest ja selle tõsidusest.