avalikuprivaatne

Avaliku-privaatne (avaliku-privaatne partnerlus) on mõiste, mis kirjeldab koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel ettevõtete või organisatsioonide vahel pakkuda ja rahastada avalikke teenuseid või infrastruktuuri. Seda nimetatakse sageli PPP-iks (public-private partnership). Selline lähenemine hõlmab jagatud vastutust, finantseerimist ja riskide jaotust, kus riik jääb peamiseks koordineerijaks ja üldiseks huvigruppide eest vastutajaks.

Kasutusvaldkond ja vormid. Avaliku-privaatseid lahendusi rakendatakse peamiselt infrastruktuuri, transpordi, tervishoiu, hariduse, kommunaalteenuste ja IT-valdkonnas. Levinud vormid hõlmavad konstruktsioon-ehita-finantseeri-anda üle (DBFO), konverents- või hoolduslepingu põhiseid lahendusi, erasektoriga ühisrahastust või ühisteenuste lepinguid. Tihti on lepingul pikkajalised, ulatudes mitmeks aastakümneks, kus erapartner rahastab ja hooldab varustust või teenust ning riik säilitab regulatiivse järelevalve ja tulemusandmed.

Eelised ja kriitika. Peamised eelised on erakapitali kaasamine, riskide jaotamine, potentsiaalne efektiivsus ning uuenduslikkus teenuste või infrastruktuuri kiirema tarnimise kaudu. Negatiivsetena toovad PPP-id kaasa võimalikud pikaajalised kulud, keeruka halduse, läbirääkimiste jaotuste riskid ning läbipaistvuse ja ausa konkurentsi küsimused, mis võivad tekkida rahastamise ja tulemuslikkuse tasakaalustamisel.

Haldus ja õigusraam. PPP-de kasutamine eeldab selget õigusraamistikku, ausat ja läbipaistvat hankeprotsessi, tulemuslikkuse näitajaid ning lepingu haldamist. Avaliku sektori jaoks on oluline tugev projektijuhtimine, riskide realistlik jaotus ning sõltumatu järelevalve. Rahvuslik ja Euroopa Liidu õigus ning standardid mõjutavad PPP-de rakendamist laiemalt.