arveldussüsteemid

Arveldussüsteemid on organismi veresoonte ja südamega seotud võrk, mille eesmärk on verd ning selle sisaldusi transportida kehasse ja sealt välja. See tagab gaasivahetuse, toitainete laialijatuse, jäätmete kõrvaldamise ning kehatemperatuuri ja pH-tasakaalu reguleerimise.

Süsteemi põhielemendid on süda, veresooned ja veri. Südame tööd peetakse võimsaks pumbaks, mis surub verd edasi arteritesse ning veenidesse. Veresooned jagunevad peamiselt arteriteks, veenideks ja kapillaarideks: arterid viivad verd südamest kudedesse, kapillaarid on gaasivahetuse peamised kohad ning veenid kannavad verd tagasi südametese. Veri koosneb plasmast ja vererakkudest (punased vererakud, valged vererakud ning vereliistakud), mis täidavad transport- ja kaitsefunktsioone.

Peamised süsteemitüübid on avatud ja suletud. Suletud arveldussüsteemiga loomadel on veri ja keha- ja perifeersed kapillaarid tihedalt ühendatud, veri pumbatakse läbi südamest veresoonte võrgustikku. Avatud süsteemides, mida leidub mõnel putukal ja mõnel molluskil, voolab veri täidespoole laienenud kehasudamates õõnsustesse, kus ta täidab transportfunktsioone, enne kui naaseb südamesse. Inimestel, lindudel ja imetajatel on suletud, enamasti kahekordne või osaliselt eraldunud vereringe: suur ja väike vereringe tagavad üksteisega erinevad vedelike liikumised ja tagavad tõhusa hapniku transportimise.

Lümfisüsteem ning immuuna kaitse korraldus on tihedalt seotud arveldussüsteemiga, aidates eemaldada liigset vedelikku ja võõrkehi. Tervise osas on olulised südame- ja veresoonkonnahaigused nagu ateroskleroos, hüpertensioon ja tromboos, mis mõjutavad verevoolu ja elukvaliteeti.

Arveldussüsteemid on elutähtsad mitmesugustes eluvormides ning nende põhiprintsiipide kohta on teada, kuidas erinevad liikide kohastumused tagavad tõhusa verejaotuse.