andmekaitseõigusaktidele

Andmekaitseõigusaktid tähistavad õiguslikku raamistikku, mis reguleerib isikuandmete kogumist, töötlemist ja jagamist. Need õigusaktid kehtestavad põhimõtted ja reeglid, mis kaitsevad üksikisikute eraelu, õigust osaleda andmete töötlemises ning kontrollivad, kuidas organisatsioonid koguvad ja kasutavad andmeid.

Euroopa Liidu tasandil on keskne isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis kehtib liidus ning seab ühised nõuded isikuandmete töötlemisele. Iga liikmesriik peab GDPR-i rakendama läbi oma riigi isikuandmete kaitse seaduse või sarnase õigusaktiga. Eestis on selleks isikuandmete kaitse seadus. Lisaks reguleerivad e-privacy ja sektorite spetsiifilised õigusaktid spetsiifilisi küsimusi.

Peamised põhimõtted hõlmavad õiguspärast alust töötlemiseks, eesmärgistatust, andmete minimeerimist, täpsust ja ajutist ladustamist ning turvameetmete kohaldamist, teatisnõudeid andmete rikkumise korral ja õigust andmete teabele juurdepääsule ning kustutamisele. Andmekaitseõigusaktide kohaselt on andmete töötlejatel ja töödel vastutaval isikul kohustuste all, sealhulgas teavitamine, andmete turvalisus ja lubatud kolmandatele osapooltele edastamine. Rahvusvahelised andmeedastused nõuavad sobiva kaitsetaseme tagamist.

Järelevalvet ja jõustamist korraldavad riiklikud andmekaitseasutused, mis teostavad järelevalvet ning suunavad rikkumiste puhul sanktsioone. Euroopa tasandil annab juhiseid Euroopa Andmekaitse Nõukogu ja Euroopa andmekaitseameti koordineerimine. Rahvusvahelised andmeedastused põhinevad adekvaatsusotsustel või standardlepingutingimustel.