andmekaitseseaduse

Andmekaitseseadus on Eesti isikuandmete töötlemist reguleeriv riiklik õigusakt, millega rakendatakse Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) Eestis. Seadus kehtib kõigi isikuandmete töötlemise korral, mida korraldavad nii avalikud kui erateenistused ning mis puudutab Eesti elanikke või nende andmete töötlemist, sõltumata töötleja asukohast.

Peamised põhimõtted on õiguslikkus, õiglus ja läbipaistvus; eesmärgipärasus; andmete minimaalsus ja täpsus; säilitamise piiramine ning andmete turvalisus ja vastutuslikkus. Töötleja peab tagama nende põhimõtete järgimise, vajadusel teostama andmete kaitse hindamise (DPIA) ja rakendama disaini- ja vaikimisi turvameetmeid.

Isikuandmete töötlemisel on andmesubjektidel laialdased õigused: pääs andmetele, parandamine, kustutamine (õigus „unustada“), töötlemise piiramine, andmete ülekandmine ning vastuväide esitamiseks; samuti võib esineda piiranguid ja eristada otsuseid, sealhulgas profiilim. Seadus rõhutab läbipaistvust ning kohustab töödelja õiguslikke aluseid näitama ja isikuandmete töötlemist vajaduse korral teavitama.

Järelevalvet Eesti tasandil teostab Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Organ võib läbi viia järelevalvet, võtta vaatlusaluseid rikkumisi käsile, anda suuniseid ning määrata rikkumise korral karistused. AKI tegeleb ka kaebuste menetlemise ja rikkumisest teavitamisega.

Välismaal toimuvad andmete edastused on lubatud GDPR-i tingimustel, kui piisavad kaitsemeetmed on tagatud (nt standardlepingulised klauslid või piisavuse otsus). Andmekaitseseadus moodustab Eesti autonoomse raamistikku, mis täidab GDPR-i nõudeid ning säilitab isikuandmete kaitse taseme.