analoogsignaalitöötlusel

Analoogsignaalitöötlus on signaalitöötluse valdkond, mis tegeleb pidevate signaalide manipuleerimisega. Pidevad signaalid, erinevalt digitaalsignaalidest, võivad võtta mis tahes väärtuse teatud vahemikus. Analoogsignaalitöötluses kasutatakse füüsilisi seadmeid, nagu takistid, kondensaatorid ja induktorid, samuti operatsioonvõimendeid, et muuta signaali omadusi.

Peamised analoogsignaalitöötluse operatsioonid hõlmavad filtreerimist, võimendamist ja moduleerimist. Filtreerimine seisneb teatud sageduskomponentide eemaldamises või esiletõstmisel signaalist, näiteks madalpääsfilter, mis laseb läbi madalad sagedused ja summutab kõrged. Võimendamine suurendab signaali amplituudi, muutes selle tugevamaks. Moduleerimine on protsess, mille käigus signaali omadusi (nagu amplituud või sagedus) muudetakse kandja signaali abil, et seda saaks edastada.

Analoogsignaalitöötluse eelised seisnevad selle lihtsuses ja sageli ka suure kiiruses, kuna signaalid töödeldakse otse. Selle piirangud ilmnevad aga täpsuse ja korratavuse osas, kuna analoogkomponentide omadused võivad varieeruda temperatuuri või tootmisprotsesside tõttu. Lisaks on analoogsignaalidel kalduvus müra tekkimisele.

Paljud analoogsignaalitöötluse rakendused on tänapäeval asendatud digitaalse signaalitöötlusega, kuid analoogtehnikad on endiselt olulised teatud valdkondades, nagu raadiosageduslikud ahelad, helisüsteemid ja mõned sensorrakendused, kus analoog signaalitöötlus pakub jätkuvalt eeliseid.