analoogsignaalitöötluse

Analoogsignaalitöötlus on signaalitöötluse vorm, mis tegeleb pidevate signaalidega, mis muutuvad aja jooksul sujuvalt. Need signaalid, tuntud ka kui analoogsignaalid, erinevad digitaalsetest signaalidest, mis esindavad teavet diskreetsete väärtuste jadana. Analoogsignaalid on iseloomulikud paljude looduslike nähtuste, nagu heli, valgus ja temperatuur, poolest.

Analoogsignaalitöötluse tehnikad hõlmavad erinevaid operatsioone, mida rakendatakse analoogsignaalidele, et muuta või analüüsida nende sisu. Nende hulka kuuluvad võimendamine, filtreerimine, moduleerimine ja demodulatsioon. Võimendamine suurendab signaali amplituudi, samas kui filtreerimine eemaldab soovimatud sageduskomponendid. Moduleerimine ja demodulatsioon on protsessid, mida kasutatakse informatsiooni edastamiseks analoogkandjas, näiteks raadiosignaalides.

Ajalooliselt oli analoogsignaalitöötlus ainus võimalus signaalitöötluseks enne digitaaltehnoloogia laialdast levikut. Seda kasutatakse endiselt paljudes rakendustes, kus pidev signaalivorm on kasulik või vajalik. Näited hõlmavad helisüsteeme, raadiosidet, meditsiiniseadmeid, nagu EKG-aparaadid, ja paljusid teaduse ja inseneriteaduse valdkondi. Analoogsignaalitöötluse eelised hõlmavad potentsiaalselt suuremat ribalaiust ja madalamat latentsust teatud rakendustes. Siiski nõuab see sageli keerulisemaid ja tundlikumaid komponente ning on vastuvõtlikum müra ja moonutustele.