helisüsteemid

Helisüsteemid on seade- ja komponendikombinatsioon, mille eesmärk on heliallikast tuleva elektrilise signaali teisendamine ja esitamine kuulajale. Need süsteemid võivad olla nii kodu- kui professionaalsed ning neid kavandatakse erinevate helikvaliteedi, ruumilise heli ja kasutustingimuste jaoks.

Põhikomponendid jagunevad heliallikaks, signaalitöötluseks ja väljunditeks. Heliallikad hõlmavad lähteallikaid nagu muusika taasesitusseadmed (CD-/Blu-ray-mängijad), arvutid ja voogedastusteenused. Signaalitöötluses kasutatakse DAC-e (digital-to-analogue converters), preamplifikatsioone ja võimendeid, mis ettevalmistavad signaali ja juhivad seda edasi. Väljunditeks on kõlarid ja subwooferid; osa süsteeme on aktiivsed (kõlarid sisaldavad võimendit) ja teised passiivsed (vajavad eraldi võimendit).

Kasutus ja tüübid: kodukasutuses on tavaliselt stereosüsteemid (2.0 või 2.1) ning mitmekanalilised süsteemid (5.1, 7.1). Professionaalses kasutuses on levinad stuudiomonitorid ja PA-süsteemid. Ühendused hõlmavad analoogseid (RCA, XLR) ja digitaalseid (optikaalne, koaksiaalne), samuti HDMI ja USB ning mõnikord Ethernet või Wi‑Fi ühendused.

Tehnilised näitajad: impedants on tavaliselt 4–8 ohmi; sagedusvahemik katab umbes 20 Hz–20 kHz. Olulised näitajad on maksimaalne võimsus, signaali ja müra suhe (SNR) ning koguharmooniline moonutamine (THD). Digitaalse töötluse korral kasutatakse DSP-i ruumilise helitöötluse jaoks.

Kokkuvõte: Helisüsteemid hõlmavad palju erinevaid lahendusi kodustest stereosüsteemidest professionaalseteni. Nende areng keskendub helikvaliteedile, ruumikasutusele ja ühenduvusele, sealhulgas nutikatele funktsioonidele ja voogedastusteenustele.