raadiosageduslikud

Raadiosageduslikud (raadiosagedused) on elektromagnetilise spektri osad, mida kasutatakse raadiokommunikatsioonide ja raadiosaatmise jaoks. Sagedus on elektromagnetilise kiirguse omadus ning seda mõõdetakse hertsides (Hz). Tavapäraselt kasutatakse ka kilohertse (kHz), megahertse (MHz) ja gigahertse (GHz). Raadiosageduste kasutust ja jaotust koordineerib rahvusvaheline ITU ning riiklikud reguleerivad asutused, kes määravad litsentside, lubade ja eraldusteeskirjad.

Sagedusvahemikud jagunevad erinevatesse kasutusvaldkondadesse. LF (30–300 kHz) ja MF (300 kHz–3 MHz) hõlmavad mõningaid pikk- ja keskkaugseid sidelahendeid ning navigatsioonisüsteeme. HF (3–30 MHz) võimaldab ülemaailmseid raadiokontakte ja pika vahemaa sidet. VHF (30–300 MHz) sisaldab FM-raadiot, televisiooni ja lennujuhtimise ning meresaidi riistvara. UHF (300 MHz–3 GHz) kasutatakse laialdaselt mobiilside, Wi-Fi, telekommunikatsioonide ja paljudes radarites. SHF (3–30 GHz) ning EHF (30–300 GHz) on oluline satelliit- ja radaritehnoloogias ning kõrgtehnoloogilises sidevõrgus.

Paljud sagedused on litsentsi või riikliku reguleerimise all, kuid osa on lisaks luba-vabad (nt ISM-bandid 2,4 GHz ja 5 GHz), mida saab kasutada lühiajaliselt ja teatud piirangutega. Raadiosageduslikud on seetõttu põhiaspektiks kaasaegses side-, navigatsioon- ja radaritehnoloogias ning nende kasutus-jaotust uuendatakse regulaarselt rahvusvahelistes ja riiklikes raamistikes.