Võimsusanalüüsi

Võimsusanalüüs on statistiline meetod, mida kasutatakse enne andmete kogumist uurimuse või katse jaoks. Selle peamine eesmärk on määrata vajalik valimi suurus, et saavutada soovitud statistiline võimsus konkreetse mõju suuruse ja statistilise tähtsuse taseme (tavaliselt tähistatud kui alfa ehk α) korral.

Statistiline võimsus on tõenäosus, et hüpoteesitest tabab õigesti nullhüpoteesi, kui alternatiivne hüpotees on tõene. Teisisõnu, see on tõenäosus mitte teha tüüpi II viga (valesti jätta nullhüpotees, kui see on vale). Kõrgem võimsus tähendab väiksemat tõenäosust jätta tegelik efekt leidmata.

Võimsusanalüüs hõlmab mitmeid parameetreid: valimi suurus, mõju suurus, alfa tase ja soovitud võimsus. Mõju suurus kirjeldab uuritava efekti tegelikku suurust populatsioonis. Alfa tase on tavaliselt seatud 0,05-le, mis tähendab 5% tõenäosust teha tüüpi I viga (valesti jätta nullhüpotees, kui see on tõene). Soovitud võimsus on sageli seatud 0,80 või 0,90-le, mis tähendab 80% või 90% tõenäosust leida efekt, kui see eksisteerib.

Kui mõni neist parameetritest on teada, saab võimsusanalüüsi abil arvutada neljanda parameetri. Näiteks, kui teadlased soovivad saavutada 80% võimsust tuvastada keskmise suurusega efekt (mõju suurus) 0,05 alfa tasemel, saavad nad arvutada, kui suurt valimit nad vajavad. Kui valimi suurus on juba kindlaks määratud, saab võimsusanalüüsi kasutada, et hinnata, millise mõju suuruse suudaks uurimus tuvastada teatud võimsuse ja alfa taseme korral.

Võimsusanalüüsi läbiviimine aitab tagada, et uurimus on piisavalt võimas, et tuvastada olulisi efekte, vältides samas liigse ressursi raiskamist ebavajalikult suure valimi peale. See on oluline samm uurimuse planeerimisel, et tagada selle tulemuste usaldusväärsus ja kehtivus.