Värvikäitumist

Värvikäitumist kirjeldab, kuidas värvid ilmuvad ja muutuvad sõltuvalt valgustusest, vaatleja nägemise positsioonist ning pinnakattekihist. See nähtus on oluline nii optikas kui kujunduses, sest sama värv võib erinevates olukordades tunduda erinevana.

Peamised mehhanismid hõlmavad metameria, kui kaks värvi näivad erinevatena erinevate valgusallikate all; valgusallika spektrilist koostist; ning pinna omadusi, nagu läige, matt pind ja värvikihid, mis mõjutavad peegeldumist ning värvi tajumist.

Mõõtmine ja hindamine põhinevad värviandmete kogumisel. Kasutatakse spektrofotomeetreid ning värvi kirjeldamiseks CIE XYZ ja Lab koordineerimist; metamerismi indeks (MI) kirjeldab, kui palju värv võib erineda sõltuvalt valgusallikast.

Rakendused hõlmavad disaini, tekstiili- ja mööblitööstust, maalimist ning trükkimist, samuti arhitektuuri ja valguskujundust. Eesmärk on tagada soovitud värvivahemik ning püsivus erinevates valgusoludes ja keskkondades.

Värvikäitumise püsivus hõlmab värvi muutumist valguse, kuumuse või niiskuse mõjul ning tihti tuhmumist või toonimuutust. Toote omadused ja materjalid võivad aja jooksul kaotada algset tooni, mis on oluline arendus- ja kvaliteediprotsessides.

Seotud mõisted hõlmavad metamerismi, värviruume (nt CIE Lab, sRGB, CMYK) ja värvireferentse, mida kasutatakse värvide kirjeldamiseks ja võrreldavuse tagamiseks erinevates süsteemides.