VoIPkõned

VoIPkõned on telefonikõned, mis toimetatakse läbi Interneti Protokolli (IP) võrgus, kasutades digitaalset helisisendit ja -väljastust. Heli kodeeritakse, pakendatakse ja saadetakse võrgu kaudu kui IP‑paketid, mis võimaldab kõnesid teha nii lokaalses kui ka ülemaailmses võrgus. VoIPi toimimisel mängivad olulist rolli nii signalisatsioon kui ka meediakandjad: kõne alustamist ja lõpetamist haldab signalisatsiooniprotokoll (näiteks SIP või H.323), meediad (heli) kantakse RTP/RTCP kaudu.

Tehnilised üksikasjad: kõne puhul kasutatakse erinevaid kodeke (nt G.711, G.729, Opus), mille valik sõltub soovitavast helikvaliteedist ja ribalaiusest. NAT‑läbitung ja tulemüüride ületamine nõuavad sageli lisalahendusi (STUN/TURN/ICE). Võrguhalduses hinnatakse latentsust, jitteri ja pakettkao mõju helikvaliteedile ning rakendatakse QoS‑meetmeid.

Kasutus ja taristu: VoIPkõned võivad toimuda kohalikus IP‑PBX‑süsteemis, pilvepõhises VoIP‑võrgus või hübriidses lahenduses. Lõpp-punktid hõlmavad IP‑telefone, tarkvarapõhiseid kliendi‑rakendusi ning mobiilirakendusi, mis töötavad mis tahes IP‑ühendusega. Võimalik on liita VoIP ühiskasutus teiste ettevõtte IT‑süsteemide ja kontakteerimisplatvormidega.

Eelised ja väljakutsed: peamised eelised on madalamad võrgu- ja ettevõtte telefonikulud, paindlikkus ning funktsioonide rikkus (konverents, suunamine, voicemail, CRM integreerimine). Väljakutsed hõlmavad sõltuvust internetiühendusest, kvaliteedi kontrolli (viivitus, jitters, kaod), turvalisust (hulgaliselt VoIP‑uhteid, TLS/SRTP krüpteerimine), ning vajadust seaduslike nõuete, näiteks hädadeabi (E911) ja andmekaitse järele.

Ajalugu: VoIPi areng sai alguse 1990. aastatel ning sai laialdaselt kasutusele 2000. aastate algul SIPi ja kaasaegsete kodekite arendamise tulemusel. Tänapäeval on VoIPkõned standardne osa ettevõtete ja tarbijate kommunikatsioonist.