tulemüüride

Tulemüürid (firewalls) on võrgu turvasüsteemid või tarkvarapõhised lahendused, mis kontrollivad sissetulevat ja väljuvat liiklust vastavalt turvareeglitele. Nende eesmärk on piirata volitamata juurdepääsu, kaitsta võrke ning pakkuda sündmuste logimist ja nähtavust.

Peamised tüübid on võrgu­tulemüürid (network firewalls), mis asuvad tavaliselt võrgupiiridel ja võivad olla riistvara- või tarkvarapõhised; ning host-tulemüürid, mis toimivad üksiku seadme tasandil. Täpsemad lahendused, mida nimetatakse next-generation firewalls (NGFW), lisavad rakendustasemel kontrolli, sisseehitatud IDS/IPS‑i ning tihti SSL/TLS‑inspektsiooni.

Tulemüürid töötavad reeglite või poliitikate alusel. Nad analüüsivad liiklust IP-aadresside, portide ja protokollide põhjal ning kasutavad sageli staatilist või stateful jälgimist. Otsus lubada või keelata liiklus ning vajadusel teha NAT-muudatusi põhineb määratud reegidel. Paljud lahendused pakuvad ka VPN-ühenduste tuge ja liikluse jaotamist erinevate võrgusegmentide vahel.

Ajalugu: Esimesed paketifiltrid ilmusid 1980. aastatel. 1990-ndatel lisandus stateful jälgimine ja proxy-tulemüürid. Tänapäeval on levinud NGFW-lahendused ning pilvepõhised ja virtuaalsed tulemüürid, mis pakuvad terviklikku turvalisust konteiner- või pilves keskkondades.

Kasutus ja kujundus: Tulemüüri paigutus sõltub võrgustruktuurist; üldjuhul kehtestatakse piirav alus ja lubatud liiklus määratakse. Reegleid hallatakse hoolikalt, et vältida turvaauke; tulemüürid töötavad tihti koos IDS/IPS-lahenduste, VPN-tugiga ja muude turvakihtidega.

Piirangud ja trendid: Tulemüürid ei suuda alati kaitsta sisemisi ohte ega kasutajaid; krüpteeritud liiklus võib raskendada kontrolli, ning valekonfiguratsioon võib tekitada turvaauke. Tänapäeval arendatakse Zero Trusti arhitektuuri, pilvepõhiseid ning konteineripõhiseid tulemüüre ning automaatset reeglihallitust, et parandada nähtavust ja reageerimisvõimet.

---