Vererõhuprobleemide

Vererõhuprobleemid, tuntud ka kui hüpertensioon või kõrge vererõhk, on seisund, kus arterite seintele avaldatav vererõhk on püsivalt liiga kõrge. See on üks levinumaid kroonilisi haigusi maailmas. Vererõhu normaalsed väärtused on olulised keha funktsioonide optimaalseks toimimiseks.

Kõrget vererõhku nimetatakse sageli "vaikseks tapjaks", kuna see ei pruugi pikka aega mingeid sümptomeid põhjustada. Aja jooksul võib see aga kahjustada veresooni ja organeid, sealhulgas südant, aju, neere ja silmi. See suurendab märkimisväärselt südamerabanduse, insuldi, neerupuudulikkuse ja teiste tõsiste terviseprobleemide riski.

Vererõhuprobleemide tekkepõhjused võivad olla mitmesugused. Peamisteks riskiteguriteks peetakse ebatervislikku toitumist (eriti kõrge soolasisaldusega toit), vähest kehalist aktiivsust, ülekaalulisust, suitsetamist, liigset alkoholitarbimist, stressi, vanust ning geneetilist eelsoodumust. Mõned haigused, nagu neeruhaigused või kilpnäärme ületalitlus, võivad samuti vererõhku tõsta.

Vererõhku saab mõõta spetsiaalse aparaadi ehk tonomeetriga. Kui vererõhk on pidevalt kõrge, on oluline pöörduda arsti poole. Ravi eesmärk on vererõhu normaliseerimine ja sellega kaasnevate tüsistuste riski vähendamine. Ravi hõlmab tavaliselt elustiili muutusi, nagu tervislikum toitumine, regulaarne liikumine, suitsetamisest loobumine ja kaalulangetus. Vajadusel määrab arst ka vererõhku alandavaid ravimeid. Regulaarne vererõhu kontroll on oluline kõikidele täiskasvanutele, eriti neile, kellel on riskifaktoreid.