Verehormoonide

Verehormoonid on hormoonid, mis vabanevad endokriinsetest näärmetest verre ning ringlevad kogu kehas. Nende peamine ülesanne on koordineerida ja reguleerida pikaajalisi ning elutähtsaid protsesse, nagu ainevahetus, kasv, areng, reproduksioon ja homeostaa. Need hormoonid võivad toimida kogu keha ulatuses või keskenduda spetsiifilistele kudedele.

Allikad ja transport. Verehormoonide süntees toimub peamiselt endokriinsetes näärmetes, näiteks hüpofüüsis, kilpnäärmes, neerupealistes, munasarjades, munandites, pankreas ja platsental raseduse ajal. Vereringesse sattudes võib nende liikumine olla vesilahustuvatel hormoonidel vabalt või transportvalkudega seotult; lipiidilahustuvad hormoonid, nagu steroidid ja kilpnäärmehormoonid, seonduvad transportvalkudega ning nende jaotumine kudedesse võib olla aeglasem.

Mõju ja mehhanism. Verehormoonid mõjutavad sihtrakusid, kus nad seonduvad spetsiifiliste retseptoritega. Vesilahustuvad hormoonid tavaliselt toimivad membraanretseptorite kaudu ja käivitavad signaale ning lühikesi signaaliradaid; lipiidilahustuvad hormoonid tungivad rakkudesse ja võivad mõjutada geeniekspressiooni ning rakulist aktivatsiooni kauem.

Mõõtmine ja kliiniline tähis. Verehormoonide taset hinnatakse vereplasmas või seerumis, kasutades immunoassay‑meetodeid või vedelikkuse mass-spektromeetriat. Tasemete kõikumised võivad viidata endokriinsetele häiretele, nagu diabeet, türeoidihaigused, neerupealiste düsfunktsioonid, viljakusprobleemid ja stressivastused.

Näited. Sageli esinenud verehormoonid on insuliin, kortisool, adrenaliin ja noradrenaliin ning suguhormoonid nagu östrogeen, progesteroon ja testosteroon, samuti kasvuhormoon ja kilpnärrmehormoonid (T3, T4).