Veeökosüsteemide

Veeökosüsteemid on eluslooduse, vee füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning ümbritseva keskkonna vastastikmõju tulemusel tekkivad ökosüsteemid. Need eksisteerivad siseveekogudes ja nende läheduses. Veeökosüsteemid jagunevad peamiselt mageveeökosüsteemideks (järved, jõed, soos ja muud siseveed) ning mere- või soolsed keskkonnad (ookeanid, lahed ja rannikualad).

Toimimise alus on energia voog ja toitainete tsüklid. Primaarproduktorid, nagu fotosünteesivad taimed ja mikrobid, seovad valgusenergia ning loovad orgaanilise aine. Mageveekogudes on olulised fütoplankton ja veetaimed; meres täidavad sama rolli fütoplankton ja vetikad. Toiduahelad kannavad energiat produceritelt tarbijatele; detritus ja dekomposerid tagavad surnud aine lagundamise ja toitainete ringluse. Elupaigad eristuvad tsoonide kaupa: magevees on tavaliselt litoraalne, limniline ja profundaalne tsoon; meres on ranniku- (neritaalne) ja avamere tsoonid ning valgus- ja varjatud piirkonnad.

Veeökosüsteemide teenused hõlmavad joogivee kvaliteedi hoidmist, kliimareguleerimist, elurikkuse säilitamist ning majanduslikke ja kultuurilisi väärtusi, nagu kalandus, turism ja looduskaitse.

Ohud ja kaitse: Reostus, eutrofeerumine, hapnikuvaegus, kliimamuutused ja invasiivsed liigid ohustavad veeökosüsteeme. Kaitse ja taastamine hõlmavad reostuse vähendamist, elupaikade taastamist, kaitsealade loomist ja jätkusuutliku vee- ja loodushoiu rakendamist.