siseveekogudes

Siseveekogud on veekogud, mis asuvad maapinnal sisealadel ning ei kuulu merele või rannikuvette. Need hõlmavad nii looduslikke kui ka tehislikke veekogusid, nagu järved, jõed ja ojad, sood ja märgalad ning paisude või kanalite kaudu tekkinud tehisjärved. Siseveekogudel on tihedad tihtades jaumma, mis moodustavad peamised veekogude süsteemid ning mis vastutavad suure osa ligikaudu elustiku, veevarude ja ökosüsteemide teenuste pakkumise eest.

Tüübid hõlmavad järvede ja jõgede kõrval ka märgalasid, soid ning kunstlikke veekogusid nagu paisjärved, kanalid ja tehisrahad. Need võivad olla ajutised või püsivad ning omavad erinevaid omadusi, sealhulgas vees vaid, voolavus, sügavus ning toitainete sisaldus. Siseveekogud on tihedalt seotud ümbritseva maastiku ja kliimaga ning nende kuju ning suurus võivad aastatel erineda.

Olulised on siseveekogude ökoloogilised ja majanduslikud rollid. Need pakuvad joogivett, toiduvaru ja kalandust, tagavad elupaigad paljudele liikidele ning võimaldavad rekreatiivset ja kultuurilist kasutamist. Samuti hõlmavad nad energia tootmist ja transpordi jaoks kasutatavat infrastruktuuri. Veekvaliteet ja ökosüsteemide tervis on tihti seotud ulatuslike keskkonnakaitsemeetmetega.

Kaitse ja haldamine põhinevad peamiselt Euroopa Liidu ja rahvuslike määruste raames, sealhulgas veekvaliteedi ja elupaikade kaitsel. Nende kujundamisel võetakse arvesse eutrofeerumist, reostust, kliimamuutusi ning maastiku kasutust, et tagada jätkusuutlik veekasutus ja elurikkus.