Täpsusmeditsiini

Täpsusmeditsiin, tuntud ka kui personaalmeditsiin või täppismeditsiin, on meditsiinis ja tervishoius kasutatav lähenemisviis, mis kohandab ravi ja ennetust vastavalt üksikisiku individuaalsetele erinevustele. See erineb traditsioonilisest meditsiinist, mis sageli rakendab ühte ravi kõigile patsientidele, kes jagavad sama haigust. Täpsusmeditsiin tugineb laialdaselt teabele, mis pärineb inimese geneetikast, keskkonnast ja elustiilist.

Selle lähenemisviisi keskmes on geneetilise teabe analüüs, sealhulgas inimese genoomi järjestamine. Selle abil saab tuvastada konkreetseid geneetilisi variatsioone, mis võivad mõjutada haiguste tekkimise riski, haiguse kulgu või vastust teatud ravimitele. Lisaks geneetikale võetakse arvesse ka teisi andmeid, nagu näiteks patsiendi haiguslugu, eluviisid (toitumine, füüsiline aktiivsus, suitsetamine), kokkupuude keskkonnamõjuritega ja isegi mikrobioom.

Täpsusmeditsiini rakendused on laienenud paljudesse meditsiinivaldkondadesse, eriti vähiravis. Näiteks saab vähi korral tuvastada spetsiifilisi mutatsioone kasvaja rakkudes ja valida seejärel sihipäraseid ravimeid, mis on nende mutatsioonide vastu tõhusamad ja tekitavad vähem kõrvalmõjusid. Samuti on täpsusmeditsiin oluline haruldaste haiguste diagnoosimisel ja ravimisel, aga ka krooniliste haiguste, nagu südame-veresoonkonna haigused või diabeet, ennetamisel ja juhtimisel. Kuigi täpsusmeditsiin pakub suuri lubadusi, seisab selle laialdasemaks kasutuselevõtuks ees veel mitmeid väljakutseid, sealhulgas tehnoloogilised, andmete haldamise ja kulutõhususe küsimused.