kõrvalmõjusid

Kõrvalmõjud (kõrvaltoimed) on ravimite või ravi tagajärjel tekkivad soovimatud või ootamatud mõjud, mis ei ole ravimile ega haigusele omased eesmärgi saavutamise osad. Need võivad ilmneda alguses või ravimi kasutamise ajal ning varieeruvad kergest ebamugavusest kuni eluohtlike seisunditeni. Kõrvalmõjusid võivad põhjustada ravimi toime mehhanism, ainevahetusprotsesside muutused või ravimite omavahelised interaktsioonid.

Kõrvalmõjud on sageli dose-põhised ja prognoositavad (nt unisus teatud rahustite puhul või iiveldus mõnede antibiootikumide puhul), kuid neid võib esineda ka idiosünkraadsete või ettearvamatute reaktsioonidena. Mõned kõrvalmõjud on kerged ja mööduvad kiiresti, teised võivad olla püsivad või rasked ning vajada ravi lõpetamist või erakorralist tähelepanu. Riskiteguriteks on vanus, olemasolevad haigused, korraga kasutatavad ravimid ning geneetilised ja elustiili muutused.

Üldised näited kõrvalmõjudest hõlmavad unisust, uimasust, suukuivust, seedehäireid, iiveldust, kõhulahtisust või kõhukinnisust, peapööritust ning ajutist muutust seksuaaltegevuses. Haruldasemad, kuid tõsised kõrvalmõjud võivad hõlmata allergilisi reaktsioone, maksakahjustust või raske verepuhangu reaktsioone.

Kõrvalmõjud võivad mõjutada ravimite vastuvõtmist ja järjekindlust ravi järgimisel. Ennetuslikult on oluline järgida arsti juhiseid, toimeaine kohta teavitada ning vajaduse korral pöörduda arsti või apteekri poole. Ravimi võtmise ajal tuleb kõrvaltoimudest rääkida ja vajadusel teavitada tervishoiuteenuse osutajat ning pharmacovigilance-süsteeme, mis koguvad andmeid ravimite ohutuse kohta.