Transkraniaalne

Transkraniaalne tähendab läbimist kolju kaudu ja viitab meetoditele või mõõtmistele, mis jõuavad ajju peanaha kaudu, ilma kirurgilise sekkumiseta. Seda terminit kasutatakse peamiselt mitteinvasiivsete ajutöö stimuleerimise või pildistamise meetodite kirjeldamiseks.

Kõige tavapärasemad näited on transkraniaalne magnetiline stimulatsioon (TMS) ja transkraniaalne elektriline stimulatsioon (tDCS). TMS kasutab peanaha kohal asetatavaid magnetkomponente, mis tekitavad kiiresti muutuvad magnetväljad, mis indutsioonivad elektrivoolu ajukoores. Korduv TMS (rTMS) võib ajutegevust vastavalt stimuleerida või pärssida. TMS-id on kasutusel nii teadusuuringutes kui ka kliinilises ravis, näiteks raviresistentse depressiooni ja mõnede migreeni vormide uurimisel.

tDCS maneb madala amplituudiga elektrivoolu läbi peanaha elektroodide; anoodne stimulatsioon suurendab neuronite erutuvust, katoodne vähendab seda. Selliseid meetodeid uuritakse õppimise ja rehabilitatsiooni, näiteks pärast insulti, ning meeleolu reguleerimise jaoks, kuid tõendid on haigusest ja protokollist sõltuvalt mõnevõrra erinevad. Varianten nagu transkraniaalne sageduslik stimulatsioon (tACS) on samuti uurimuses.

Ohutus ja piirangud: need mitteinvasiivsed meetodid on üldiselt hästi talutavad; esinevad kerge sügelus, kipitus, peavalu ja nahaärritus. Harva esinevad riskid, eriti TMS-i puhul, võivad hõlmata krambivõimalust; riskid on seotud isiku eelsoodumusega ning vajavad meditsiinilist järelevalvet. Vastunäidustused hõlmavad peanahas implanteeritud seadmeid või teatud metallimplantaate.

Tulevik: transkraniaalsed meetodid arenevad, suurendades sihtimise täpsust ja individuaalset lähenemist ning kombineerides neid käitumuslike teraapiatega. Need on potentsiaalselt kasulikud mitteinvasiivsed vahendid, kuid tulemused sõltuvad protokollidest, isikuomadustest ja haiguste kontekstist ning vajavad täiendavaid kvaliteetseid uuringuid.