Tervisekäitumise

Tervisekäitumise mõiste viitab inimese või kogukonna sihipärastele tegevustele ja harjumustele, mis mõjutavad tervist ja heaolu. Tüüpilised valdkonnad hõlmavad toitumist, füüsilist aktiivsust, une kvaliteeti, suitsetamist ja tubakatoodete tarvitamist, alkoholi ning uimastite kasutamist ning ennetavat tervishoiu või arstiabi kasutamist.

Tervisekäitumist mõjutavad erinevad tegurid. Isiklikud tegurid hõlmavad teadmisi, hoiakuid ja motivatsiooni, riskide tajumist ning kontrolli tunnet. Sotsiaalsed tegurid hõlmavad perekonna, sõprade ja töökolleegide norme ning sotsiaalset toetamist. Keskkonnategurid hõlmavad ligipääsu terviseteenustele, turvalist ja kättesaadavat keskkonda spordile ning tervislikule toitumisele, ning üldisi sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi.

Uurimuses kasutatakse erinevaid teooriaid, mis selgitavad käitumise muutumist: tajutavat riski, motivatsiooni, enesejuhtimise ja sotsiaalsete normide roll. Mõõtmine põhineb enesearuannetel, päevikutel ning vajadusel objektiivsetel näitajatel, näiteks füüsilise aktiivsuse jälgimisel.

Tervisekäitumisel on suur roll rahvatervises ja haiguste ennetamisel. Hea käitumise edendamine nõuab nii isiklikku motivatsiooni kui ka sotsiaalset toetamist ning keskkonnamuutusi, näiteks ligipääsu tervislikule toitumisele, suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest tulenevate piirangute ning tervislike eluviiside soodustavate kampaaniate.

Väljakutsed hõlmavad käitumise jätkusuutlikkust, tervisevõimaluste ja ressursside ebavõrdsust ning vastupanu muutustele. Edasiviivad suunad hõlmavad kombineeritud koolitus- ja teavitustegevusi ning nudge- ja poliitikameetmeid.