Tagasipeegelduvust

Tagasipeegelduvust on teoreetiline mõiste, mis kirjeldab süsteemi või subjekti võimet peegeldada oma minevikus esinenud olekute või protsesside jälgi ning kasutada neid tänaste otsuste ja toimingute põhjana. Idee tähendab, et minevik ei ole pelgalt arhiveeritud teave, vaid võib mõjutada ja suunata käitumist siin ja praegu läbi tagasipeegeldamise mehhanismide.

Termin on moodustatud sõnadest tagasi (back) ja peegelduvus (peegelduvus) ning viitab üksusele, mis tagasipöördel ja peegelduval viisil kajastab minevikku. See on partitiiv, "tagasipeegelduvust", mis on sageli kasutusel kirjanduses ja teoorias.

Kasutusalad: filosoofias ja kultuuriteoorias käsitletakse tagasipeegelduvust identiteedi ja väärtuste sidususe kaudu; kognitiivses teaduses ja tehisintellektis kõne all retrospektiivne õpe ja enesedistsipliin; süsteemiteoorias—süsteemide ajaloolise teabe kasutamine käitumise ja ennetuse suunamiseks; kirjanduses motiivina minevikukujutluse ja mälu kujundamisel.

Näide: veebipõhised soovitusmootorid võivad näidata tagasipeegelduvust, kui nad kasutavad varasemaid kasutajate valikuid ja tulemusi, et täpsemalt kohandada tulevasi soovitusi, luues seose minevikust ja praegusest.

Väljakutsed ja kriitika: mõiste on mitmeti määratletav ning tekitab diskussiooni selle üle, mis loetakse tõeliseks tagasipeegelduvuseks vs lihtsalt andmearhiveerimiseks; eetilised ja privaatsuse küsimused; vajadus selgitada empiirilisi mõõte ja rakendusvaldkondi.

Seotud mõisted: mälu, enesepeegelduse, tagasiside, retrospektiivne analüüs, metakognitsioon.