Südamedefektide

Südamedefektid, tuntud ka kui kaasasündinud südamerikked, on südame struktuurihäired, mis esinevad juba sünnil. Need võivad mõjutada südame seinu, klappe või südames olevaid veresooni. Südamedefektide olemus varieerub väga, alates väikestest probleemidest, mis ei pruugi eluaegseid sümptomeid põhjustada, kuni raskete seisunditeni, mis nõuavad kohest ravi.

Südamedefektide täpne põhjus on sageli teadmata, kuid arvatakse, et tegemist on geneetiliste tegurite ja keskkonnamõjude kombinatsiooniga. Teatud riskifaktorid, nagu ema rasedusaegne haigus (näiteks punetised), teatud ravimite tarvitamine või emade suitsetamine ja alkoholitarbimine raseduse ajal, võivad suurendada südamedefektide riski. Mõned südamedefektid esinevad ka teatud geneetiliste sündroomide puhul, nagu Downi sündroom.

Sümptomid sõltuvad defekti tüübist ja raskusastmest. Kerged defektid võivad olla asümptomaatilised, avastatakse juhuslikult või hiljem elus. Raskemad defektid võivad põhjustada hingeldust, väsimust, sinakat nahka (tsüanoos), südamepekslemist või aeglast kaalutõusu lastel. Diagnoosimine toimub tavaliselt füüsilise läbivaatuse, südame kuulamise, elektrokardiogrammi (EKG), südame ultraheli (ehhokardiograafia) ja mõnikord ka rindkere röntgeni abil.

Ravi sõltub defekti tüübist ja raskusastmest. Mõned kerged defektid ei vaja ravi ja võivad spontaanselt paraneda. Teised võivad vajada ravimeid vererõhu kontrollimiseks või südame töö reguleerimiseks. Tõsisemate defektide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine, et parandada südame struktuuri. Meditsiinitehnoloogia arenguga on paljud südamedefektid edukalt ravitavad, võimaldades patsientidel elada täisväärtuslikku elu.