Säästlikkusele

Säästlikkusele on kontseptsioon, mille eesmärk on kasutada maailma ressursse viisil, mis tagab nende kättesaadavuse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. See on tihedalt seotud jätkusuutlikkuse ideedega, mis ühendavad ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid ning püüavad tasakaalustada lühemas ja pikas perspektiivis tekkivaid vajadusi.

Kontseptsiooni tuum seisneb kolme põhiprintsiibi tasakaalus: keskkond, majandus ja sotsiaalne õiglus. Säästlikkust suunatakse nii looduskeskkonna kaitse, ressursitõhusa tootmise ja tarbimise kui ka inimeste heaolu, võrdsuse ja turvalisuse suurendamise kaudu. See hõlmab nii poliitikaid, infrastruktuuri kui ka individuaalseid tarbimis- ja elustiilieesmärke.

Praktikas tähendab see energiaefektiivsust, taastuvenergiale üleminekut, ringmajandust, säästvat transporti, keskkonnasõbralikku veekasutust ja jäätmete vähendamist ning jätkusuutlikku põllumajandust ja toidupoliitikat. Säästlikkus rõhutab ka innovatsiooni ja pikaajalist planeerimist ning ressursside kasutamise viisi, mis vähendab negatiivset mõju loodusele ja ühiskonnale.

Ajalooliselt sai kontseptsioon laiemalt nähtavaks Brundtlandi komisjoni 1987. aasta aruandest Our Common Future ning alates 2010.ndatest ja 2015. aastast on ÜRO kestliku arengu eesmärgid (SDG-d) andnud raamistiku riikide poliitikatele. Eesti ja teised riigid integreerivad jätkusuutlikkuse põhimõtteid riiklike arengudokumentide ja planeerimisse kaases IJ. Mõõtmine põhineb näitajatel nagu ökoloogiline jalajälg, ressursitõhusus ning sotsiaalne heaolu; kriitikud rõhutavad vajadust ühtlustada standardid ja selgitada kontekstuaalseid vahese juurde.