Suurvaltimovasuliitit

Suurvaltimovasuliitid on arteri- ja veeni vahelised ebanormaalsed ühendused suurte veresoonte tasandil, mis võimaldavad verevoolul vaga otse veeni suunata, möödamine kapillaarvõrgustikust. Need ühendused võivad olla kaasasündinud või omandatud ning esinevad erinevates kudedes, kõige sagedamini ajus, kopsudes ja maksas. Suurvaltimovasuliitide teke võib põhjustada kõrge verevoolu, vererõhu muutuste talumatust ning verejooksu või südamekoormuse suurenemist.

Kaasasündinud suurvaltimovasuliitide korral on tegemist vaskulaarsete väärarengutega, mis võivad olla seotud geneetiliste haiguste, näiteks Osler-Weberi tõvega. Omandatud suurvaltimovasuliidid võivad tekkida traumade, kirurgiliste sekkumiste, põletike või kiirituse tagajärjel ning nendega võib kaasneda verejooksu või organi talitlushäire oht.

Kliinilised sümptomid sõltuvad asukohast ja suurusest. Ajus olevad AVM-id võivad põhjustada peavalusid, epilepsiahooge või verejookse ajus. Kopsudes esinevad AVM-id võivad põhjustada õhuvõimetust ja hüpoksiaid ning harva trombemboolilisi tüsistusi. Maksas või perifeersetes kudedes võivad tekkida valulikkus, suurenud verevool ja vajadus südame eraldi kompenseerimiseks.

Diagnoos põhineb kujutiselisel hindamisel: magnetresonants- ja arvutatud tomograafia (MRI/MRA, CTA) ning vajadusel kateteriseeritud arteriograafia. Ravi eesmärk on vähendada hemorraagia riski ja kontrollida verevoolu. Võimalikud võimalused hõlmavad endovaskulaarset emboliseerimist, mikrokirurgilist resektsiooni või radiosurgery’d, sõltuvalt asukohast ja riskidest. Mõnel juhul kasutatakse kombineeritud lähenemisi. Prognostika oleneb suurusest, asukohast ja tüsistuste võimalusest ning nõuab sageli pikaaegset jälgimist.