Stressihormoonid

Stressihormoonid on keemilised ühendid, mida keha toodab vastusena füüsilisele või psühholoogilisele stressile. Need hormoonid aitavad organismil mobiliseerida energiat ja valmistuda võimaliku ohuolukorraks. Peamised stressihormoonid on kortisool ja adrenaliin, tuntud ka kui epinefriin.

Kortisooli toodab neerupealis ja selle peamine roll on reguleerida organismi vastust stressile. See tõstab veresuhkru taset, pärsib immuunsüsteemi funktsioone ja aitab reguleerida vererõhku. Lühiajaline stressireaktsioon, mille käigus kortisooli tase tõuseb, on organismi ellujäämiseks kasulik. Krooniline stress ja pidevalt kõrge kortisooli tase võivad aga negatiivselt mõjutada tervist, soodustades selliseid probleeme nagu kaalutõus, unehäired ja suurenenud vastuvõtlikkus haigustele.

Adrenaliin, mida samuti toodavad neerupealised, on tuntud ka kui võitle või põgene hormoon. Selle vabanemine põhjustab südame löögisageduse ja vererõhu tõusu, kiirendab hingamist ja suunab verd lihastesse, valmistades keha füüsiliseks pingutuseks. Adrenaliini toime on kiirem ja lühem kui kortisoolil.

Lisaks kortisoolile ja adrenaliinile on stressireaktsiooni osalised ka teised hormoonid ja neurotransmitterid, nagu noradrenaliin (norepinefriin) ja dopamiin. Koos moodustavad need keeruka süsteemi, mis aitab organismil stressiga kohaneda ja sellest üle saada. Pikaajaline stressireaktsioon võib aga häirida tasakaalu, viies erinevate terviseprobleemideni.