Soojusisolatsioonis

Soojusisolatsioonis käsitletakse ehitiste soojusläbivuse vähendamist läbi materjalide ja süsteemide. Eesmärk on hoida sisetemperatuur stabiilsena, vähendada energiatarbimist kütmisel ja jahutamisel ning parandada elamiskeskkonda. Hea soojusisolatsioon aitab vähendada temperatuuridevahelisi lõhesid, niiskuskaitset ja kondenseerumise riski ning parandada üldist energiatõhusust.

Peamised isolatsioonimaterjalid on mineraalvill (kivivill), EPS ehk ekspandeeritud polüstüreeen, XPS ehk ekstrudeeritud polüstüreeen ning puitkiud. Iga materjal erineb soojus‑ ja niiskuslikkuse, tulekaitse ning töökindluse poolest. Valik sõltub paigalduskohast (välise või sisemise isolatsiooni jaoks), kuludest ja keskkonnamõjust.

Paigaldus toimub peamiselt kolmes vormis: väline isolatsioon välisseina või fassaadi kaudu (ETICS‑süsteemid), sisemine isolatsioon siseehitistes ning põranda või keldri isolatsioon. Väline isolatsioon on tavaliselt energiasäästlikum ja jätkusuutlikum lõpptulemus, kuid nõuab fassaadi viimistlust ja ilmastikukindlaid lahendusi. Paigaldusel on suure tähtsusega õhujuhtivus, aurutõke ja ventilatsioon, et vältida kondensatsiooni ning kahjustusi.

Isolatsiooni efektiivsust mõõdetakse U‑väärtuse või R‑väärtuse kaudu; madalam U‑väärtus tähendab paremat isolatsiooni. Euroopa ja Eesti standardid reguleerivad nõudeid ning energiamärgistust hoonetele. Selles valdkonnas pööratakse järjest rohkem tähelepanu ka materjalide elutsüklile ja keskkonnamõjudele.