kondensatsiooni

Kondensatsioon on gaasilise aine muutumine vedelaks faasiks. Protsess toimub tavaliselt siis, kui gaas jahtub või selle rõhk muutub nii, et gaas jõuab küllastunud olekusse; veeaur kondenseerub ja moodustuvad tilgad. Kondensatsioon vabastab latentset soojust.

Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhk jahutamisel jõuab küllastunud olekusse ja veeaur hakkab kondenseeruma. Kui temperatuur langeb või veeauru osarõhk suureneb, tekib kondensatsioon.

Kondensatsioon võib alata heterogeense või homogeense mehhanismiga. Heterogeense kondensatsiooni korral koguneb veeaur pindadele või kondenseerumist soodustavatele tuumadele ning moodustuvad tilgad; homogeense kondenseerumise korral kondenseeruvad molekulid ilma väliste tuumadeta.

Kondensatsioon ilmneb looduses kasteena, uduna ja pilvedena. Kaste tekib öösel või varahommikul jahedate pindade jahutamisel. Udu on õhku püsiv veeaurutilkade kiht, mis vähendab nähtavust. Pilved koosnevad kondenseerunud tilkadest ja jääkristallidest, mis moodustuvad atmosfääris.

Kondensatsioonil on oluline roll tööstuses ja tehnoloogias: seda kasutatakse destillatsioonis ja kondensaatorites ning kliimaseadmete ja hoonete niiskuse juhtimisel. Protsessi arendatakse, et tõsta tõhusust ja kontrollida niiskust ning vähendada kahjulikke mõjusid nagu korrosioon.