Signaalikohina

Signaalikohina ehk signaalikohin on soovimatu häire, mis segab soovitud signaali elektriliste, elektromagnetiliste või mõõtmissüsteemide kaudu. See vähendab andmete täpsust ja usaldusväärsust. Signaalikohina tugevust kirjeldab signaali-kohina suhe ehk SNR, mis väljendab, kui palju signaal ületab kohina.

Allikad ja tüübid on mitmekesised. Füüsikalised kohinad tekivad igas elektroonikas: termiline kohin (Johnson–Nyquist), mis tuleneb juhtmete ja komponentide juhuslikust elektronliikumisest; ning 1/f-müra ehk flicker müra, mille mõju on suurem madalatel sagedustel. Kohinad võivad olema valged või värvilised: valge kohin on spektrilt ühtlaselt jaotunud, värviline kohin näitab varieeruvat spektri tihedust sõltuvalt sagedusest.

Kohina mõju sõltub rakendusest. Kõlari, raadioside, teaduslike mõõtmiste ja sensorite jaoks on oluline kõrge SNR, kuna see suurendab signaali eristuvust ja täpsust. Digitaalses töötlemises kasutatakse sageli täpseid mõõtmisi ja mitmesuguseid filtreerimise meetodeid, et eraldada signaal kohinast.

Vähendamiseks rakendatakse võtmevaldkondade järgseid meetmeid. Elektroonikas kasutatakse korralikku maandust ja varjestust, kvaliteetseid ühendusjuhtmeid ning sobivaid filtreid ja kihtide paigutust. Digitaalsetes süsteemides on levinud kohinast vabanemiseks keskmistamine, sagedusruumiline filtratsioon ja adaptiivsed filtrid, samuti signaali tugevdamise ja andmete töötlemise optimeerimine. Kohina vähendamine on sageli kompromiss signaali kadumise ja süsteemi mürataseme vahel.