Signaalikäsitlemise

Signaalikäsitlemine, tuntud ka kui signaalitöötlus, on teadusala, mis tegeleb signaalide uurimise, analüüsi ja töötlemisega. Signaalid on informatsiooni kandvad muutujad, mis võivad olla pidevad (analoogsignaalid) või diskreetsed (digitaalsignaalid). Signaalikäsitlemine hõlmab erinevaid tehnikaid ja algoritme, mille abil signaale muudetakse, filtreeritakse, võimendatakse või analüüsitakse nende olemusliku informatsiooni saamiseks.

Selle valdkonna rakendused on laialdased ja hõlmavad mitmeid tehnoloogiavaldkondi. Näiteks telekommunikatsioonis kasutatakse signaalikäsitlemist helisignaalide edastamiseks ja vastuvõtmiseks, kujutise töötlemises piltide parandamiseks ja analüüsimiseks ning meditsiinitehnikas diagnostiliste kujutiste (nagu röntgen ja MRI) töötlemiseks. Samuti on see oluline audio- ja videotehnoloogias, automaatikas, raadiosides ja paljudes teistes teaduse ja tehnika harudes.

Signaalikäsitlemise põhiülesannete hulka kuuluvad filtreerimine (müra eemaldamine või kindlate sageduste valimine), modulatsioon ja demodulatsioon (informatsiooni kandmine ühest signaalist teise), spektraalanalüüs (signaali sageduskomponentide uurimine) ning signaali taastamine või rekonstrueerimine. Tänapäeval on digitaalne signaalikäsitlemine muutunud eriti oluliseks tänu arvutite ja digitaaltehnoloogia arengule, mis võimaldab keerukaid signaalitöötlusoperatsioone kiiresti ja tõhusalt teostada.