Sekretsioonihäired

Sekretsioonihäired viitavad seisunditele, kus keha ei tooda või ei reguleeri teatud sekretsioone, nagu hormoonid, seedemahlad või muud kehavedelikud, õigel tasemel. Need häired võivad mõjutada mitmeid kehasüsteeme ja põhjustada laia valikut sümptomeid sõltuvalt sellest, milline sekretsioon on häiritud.

Üks tuntumaid sekretsioonihäirete kategooriaid on endokriinsüsteemi häired, mis puudutavad hormoonide tootmist. Näiteks diabeet on tingitud insuliini ebapiisavast tootmisest või kasutamisest, mis reguleerib veresuhkru taset. Kilpnäärme talitlushäired, nagu hüpotüreoidism (liiga vähe kilpnäärmehormooni) või hüpertüreoidism (liiga palju kilpnäärmehormooni), mõjutavad ainevahetust. Adrenaliiniga seotud häired võivad põhjustada vererõhu ja stressireaktsiooni probleeme.

Lisaks hormoonidele võivad sekretsioonihäired hõlmata ka seedesüsteemi. Ebapiisav seedemahlade, nagu maohappe või seedekemikaalide, tootmine võib põhjustada seedimisprobleeme, toitainete imendumise häireid ja valu. Samuti võivad häiruda teiste elundite, nagu kõhunäärme või maksa, sekretsioonid.

Ravi sõltub sekretsioonihäire konkreetsest põhjusest ja mõjutatud sekretsioonist. See võib hõlmata asendusravi (nt hormoonravi), ravimeid, mis reguleerivad tootmist, või elustiili muudatusi. Varajane diagnoosimine ja sobiv ravi on sageli olulised sekretsioonihäirete tüsistuste ennetamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.