Seedeprotsess

Seedeprotsess on toidu lõhustamine ja toitainete imendumine seedetrakti kaudu, mida korraldavad mehhaanilised ja keemilised mehhanismid ning närvisüsteemi ja hormoonide koostöö. Seedesüsteem koosneb peensoolest, käärsoolest, suust ja söögitorust ning lisaks maks, kõhunääre ja sapipõis. Suus algab toidu purustamine ning osaline süsivesikute seedimine amülaasiga; sülg sisaldab väikest kogust lipaasi. Söögitoru toimetab toidukorra edasi peristaltikaga.

Magu tekitab happelise maomahla, mis sisaldab HCl-d ja pepsiini, võimaldades peamiselt valkude seedimist. Toit muutub vedelaks massiks nimega chyme, mis liigub aeglaselt peensoolde. Peensool on peamine seedimise ja imendumise koht; pankrease ensüümid (amülaas, proteaasid, lipaas) ja sappemulsioonid lõhustavad süsivesikud, valke ja rasvad ning suurendavad seedimisefektiivsust.

Enterotsüüdid villide ja mikrovillide pindala suurendamisel võimaldavad monosahhariidide, aminohapete, rasvhapete ja monoglütsiidide imendumist. Vitamiinid, mineraalid ja vedelik imenduvad peamiselt peensoolest. Käärsool imendub peamiselt vett ja elektrolüütideid ning bakteriaalne mikrobioos fermenteerib osasid kiudainerohkeid aineid, tootes lühikesi rasvhappeid ja gaase; väljaheide tekib peamiselt sellest seedetraktist pääseks.

Seedimist reguleerivad närvisüsteemi ja hormonaalsed mehhanismid, näiteks gastrin, sekretin, CCk ja GIP, mis kontrollivad maomahla, sapi ja pankrease sekretsiooni ning soolestiku motoorikat.

Seedeprotsess tagab toitainete omastamise ja energia tootmise keha nõuetele.