rasvhappeid

Rasvhapped on orgaanilised happed, mille molekulil on pikk süsinikuahel ja karboksüülrühm. Need on lipiidide aluseks ning esinevad peamiselt triglütseriidide, fosfolipiidide ja lipoproteiinide koostisainetena. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksideid ja tavaliselt on need toatemperatuuril kõvaks. Küllastumata rasvhapped sisaldavad ühte või rohkemat kaksiksideid ning neid jagatakse monoküllastunud ja polüküllastunud.

Rasvhapped erinevad ka süsinikuahela pikkuse poolest: lühikesed (<6 süsinikuahela), keskmised (6–12) ja pikad (>12). Olulised on esmatähtsad (essential) rasvhapped, mida inimene ei suuda sünteesida: linoleenhape (n-6) ja alfa-linoleenhape (n-3), mida tuleb saada toidust. Lisaks on tähtsad EPA ja DHA, mis esinevad peamiselt mereandides ning mängivad rolli põletiku ja südame–veresoonkonna tervises.

Rasvhapped täidavad mitmesuguseid funktsioone: nad annavad energiat, on osa rakumembraanide koostisest ning osalevad signaali- ja tugevusretseptorite töös. Triglütseriidid toimivad keha energiasalvana ning fosfolipiidid moodustavad rakumembraanide põhituki ning on seotud lipiidide ja signaalide transportimisega.

Toitumises on oluline tasakaal: liigselt küllastunud ja transrasvhapete tarbimise vähendamine ning küllastumata rasvhapete, eriti omega-3 ja omega-6 rasvhapete, allikate suurendamine. Peamised allikad on kalad, taimeõlid, pähklid ja seemned. Rasvhappeid käsitletakse tavaliselt osana üldisest lipiidide ja toitumise tervisest.