sapipõis

Sapipõis on õõnes organ, mis paikneb maksa alumisel pinnal paremal pool. Selle peamine ülesanne on koguda ja kontsentreerida maksa poolt toodetud sapi ning vabastada see seedesüsteemi toidukorra ajal. Sapp aitab rasvade emulsioonis ning soodustab seedeensüümide toimimist. Sapipõie lõppkõrgus ja -muudatused varieeruvad isikutel, kuid kasvab tavaliselt kui pirnjas kotike, millel on kitsas kael.

Anatoomia ja verevedu: Sapipõie tühjenemine ja sapi vool kanalitesse toimub tsüstilise kanaliga. Tsüstiline kanal ühendub maksakanaliga, moodustades ühis sapikanali, mis suubub kaksteistsõrmiksoolde papilla Vateri kaudu. Sapipõie sisu kontsentreeritakse selle seina lihaste lõdvestumise ja aktiivse veesuhte imendumise teel, nii et sapi muutub kontsentreeritumaks.

Histoloogia ja funktsionaalne reguleerimine: Sein on mukoosa, millel on lihtne kolumnaarne epiteel ja voldid, ning lihaseline tunica muscularis, mis viib sapipõie kontraktsioonide ja tühjenemiseni. Sapi vabanemist reguleerivad peensoole hormoon cholecystokiniin (CCK) ning vagaalsed närvid; pärast rasvaste toitude söömist suurenenud CCKi tase põhjustab sapipõie kokkutõmbumise.

Seisundid ja diagnostika: Kõige sagedasemad sapipõiehaigused on sapipõiekivid (sapipõiekivid) ja sapipõiepõletik. Riskifaktorid hõlmavad rasvumist, naissoost soost, rasedust ja kiirendatud kehakaalu langust. Diagnostika põhineb peamiselt ultrahelil, täiendavalt võib kasutada HIDA-skanni ja vereanalüüse maksafunktsiooni kohta.

Ravi: Sapipõie haiguste ravis on peamine meetod koletsüstektoomia, sageli laparoskoopiline. Sapipõie eemaldamine kõrvaldab sümptomid ning sageli ennetab tüsistusi; mõnikord kontrollitakse asümptomaatilisi kive teise raviga või jälgitakse või ravitakse infektsiooni juhtudel antibiootikumidega.