sapipõie

Sapipõis on väike, pirnikujuline organ maksa alumisel pinnal. See salvestab ja kontentreerib maksa toodetud sapi ning vabastab sapi seedimise ajal vastavalt vajadusele.

Anatoomia ja struktuur: sapipõis on umbes 7–10 cm pikk, koos fonduse, keha ja kaelaga, ning ühendub tsüstilise kanaliga. Sein koosneb limaskestast, lihaskihist ja serosast. Veresooned on tavaliselt tsüstiline arter, mis on parema maksaarteri haru; innervatsioon tuleneb autonoomsetest närvidest; lümfivoo suunatakse maksa lähedal asuvatesse lümfisõlmedesse.

Funktsioon ja füsioloogia: sapi toodab maks, kuid sapipõis võimaldab selle salvestamist ja kontsentreerimist. Nii sapi kontsentreeritakse, kusjuures vee ja elektrolüütide imendumisega väheneb sapi maht. Pärast rasvase söögi saabumist lõdvestub soolestik ja koletsüstokiniin (CCK) stimuleerib sapipõie kontraktsiooni, suunates sapi tsüstilise kanali ja seejärel ühiskanali kaudu kaksteistsõrmiksoolde.

Areng ja variatsioonid: sapipõis pärineb foregut endodermist. Kaasasündinud anomaaliad on haruldased ja võivad hõlmata sapipõie agenesiat, duplikatsiooni või tsüstilise kanali anomaaliaid.

Kliiniline tähtsus: sapipõiehaigused hõlmavad sapikive (kolled-kivid), mis võivad olla kolesteroolilised või pigmentilised ning põhjustada sapipõie koolikut, koletsüstiiti või pankreatiiti, kui kanalid ummistuvad. Sapipõie vähk on haruldane. Akuutne koletsüstiit vajab sageli koletsüstektoomiat.

Diagnoos ja ravi: esmane pildistatav meetod on ultraheli; vajadusel kasutavad arstid HIDA-skannimist või MRCP-d. Ravi sõltub seisundist: sümptomaatilise koletsüstiidi või sapikivide korral tehakse koletsüstektoomia, sageli laparoskoopiliselt. Pärast sapipõie eemaldamist jätkub sapi tootmine maksas ning rasvase toiduga seedimine võib olla veidi raskem, kuid enamik inimesi elab sellega täiesti normaalselt.