seedeensüümide

Seedeensüümid on ensüümid, mis katalüüsivad toidu seedimisel toimuvad keemilised reaktsioonid ning lagundavad suuremad molekulid imenduvateks koostisosadeks. Nad tegutsevad seedetraktis erinevates osades ning nende aktiivsus sõltub toidust, keskkonnatingimustest ja hormonaalsest reguleerimisest.

Peamised seedeensüümide grupid on amülaas, proteaasid, lipaas ja nukleaas. Amülaas lagundab süsivesikuid; proteaasid lõhustavad valgud; lipaas tegeleb lipiididega; nukleaas lagundab nukleiinhappeid. Amülaas on toodetud nii süljes kui ka pankreases; maos tegutsevad pepsiin ja teised happesüsteemis toimivad valkude lagundajad; pankreas toodab lisaks amülaasile ka proteaase ja lipaasi. Peensoole enterotsüütide mikrovillidel paiknevad brush-border ensüümid lagundavad disahhariide monosahhariidideks ning lõhustavad peptiide, aidates toidul imenduda.

Toimimist kontrollivad hormoonid ja seedetrakti keskkond. Secretin ja cholecystokinin stimuleerivad pankrease sekretsiooni ning sapi eritumist, aidates kaasa ensüümide ja emulgeenide tööle ning pH-tasakaalule seedetraktis.

Seedeensüümide puudulikkus võib põhjustada seedimisprobleeme. Näiteks laktaasipuudulikkus tekitab laktoosi talumatust, pankrease seedeensüümide puudulikkus võib viia rasvade ja valkude ebaõige seedimiseni ning alatoitumuseni. Ravi hõlmab sageli asendusravi seedeensüümide preparaate ning toitumise kohandamist.