emulsioonis

Emulsioon on kahe mitteseonduva vedeliku segunematu segu, kus üks vedelik moodustab väikseid tilgad teise vedeliku sees. Tilgad on hajutatud kogu süsteemis ja emulsiooni stabiilsus sõltub kasutatavatest stabilisaatoritest, nagu emulsifikaatorid, polümeerid või tahked osakesed, mis moodustavad tilkade vahel kaitsekihi.

Emulsioonid jagunevad peamiselt kaheks tüübiks: õli-vees (O/W), kus tilgad on õli ja ümbritsevad lahuses on vesi; ning vesi-õlis (W/O), kus tilgad on vesi ja ümbritseva faasina on õli. Enamik toiduaineid ja kosmeetikatooted on tavaliselt O/W emulsioonid, samas kui teatud jätktooted ja spetsiaalsed kreemid võivad olla W/O tüüpi.

Stabiilsust määravad tilkade suurus ja tihedus ning kasutatud stabilisaatorid. Peamised häiremehhanismid on tilkade kerkimine (creaming), tilkade ühinemine (koalescence) ja Ostwaldi kasv, mis vähendavad emulsiooni ühtlust ja lõppkokkuvõttes eraldavad faasid. Emulsioonide kõlblus ja stabiilsus sõltuvad lisaks temperatuurile, pH-le ja ionide sisaldusele ning sageli kasutatakse mitmesuguseid stabilisaatoreid või kombineeritud süsteeme.

Emulsioonide tootmine toimub enamasti mehhaanilise emulsifitseerimise teel, näiteks kõrgsurve homogeniseerimise, segajate ja ultraheliga. Need meetodid lõhkuvad faasi tilgad ja loovad piisavalt väiksed dropletid, et emulsioon püsiks suurema osa ajast.

Emulsioonis olemine viitab selle seisundile, kus tilgad on hajutatud ühes vedelas faasis teise sees; see mõiste leidub sageli toidu-, kosmeetika- ja farmaatsiatoodete kirjeldustes.