Seedehäired

Seedehäired on lai kategooria sümptomeid ja seisundeid, mis mõjutavad seedetrakti – suust kuni pärakuni. Neid iseloomustavad valu kõhus, puhitused, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja kõrvetised. Seedehäired võivad olla ägedad või kroonilised ning varieeruda kergest ebamugavusest eluohtlikeni.

Põhjused on mitmekesised: infektsioonid (bakterid, viirused, parasiidid), toiduallergiad või talumatus, ebatervislik toit, ravimite kõrvaltoimed, stress ning kroonilised haigused nagu gastroösofageaalne reflukshaigus, ärritunud soole sündroom ja põletikulised soolehaigused. Riskitegureid on vanus, immuunsüsteemi nõrgenemine, alkohol ja suitsetamine.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel läbivaatusel ja vajadusel laboriuuringutel, uriini- ja väljaheiteanalüüsidel, pildiuuringutel ning endoskoopial. Mõnikord nõutakse toitumispäevikut või allergiateste.

Ravi sõltub põhjusest: ägedate infektsioonide korral taastusravi ja vedelikuasendamine, krooniliste häirete puhul elustiili ja toitumise muutused, sümptomaatilised ravimid (nt antatsiidid, soole spasmolüütikumid, lahtistid või kõhulahtisuse ravimid) ning mõnikord kirurgiline sekkumine. Probiotikumid ja toitumisnõustamine võivad aidata teatud juhtudel.

Ennetus hõlmab hügieeni ja toiduohutuse järgimist, tasakaalustatud toitumist, piisavat vedeliku tarbimist, kiudaineterikast dieeti ning selliste riskikäitumiste vähendamist nagu liigne alkoholitarbimine. Enamik seedehäireid on ravitavad või juhtitavad, kuid jätkuvad või rasked sümptomid vajavad arstiabi.