Sagedusribasid

Sagedusribasid ehk sagedusribad tähistavad elektromagnetilise spektri konkreetseid vahemikke, mida eraldatakse konkreetsete teenuste või tehnoloogiate kasutamiseks. Iga riba on defineeritud madalama ja ülemise sageduse piiridega ning selle laiust nimetatakse ribalaiuseks. Sagedusribasid hallatakse nii, et vähendada interferentsi ning tagada erinevate teenuste kvaliteet ja ressursikasutuse tõhusus. Piirid ning kasutus võivad riigiti ja rahvusvahelistest kokkulepetest sõltuvalt erineda.

Regulatsioon ja haldamine: Rahvusvahelisel tasandil tegeleb sagedusribade määramise ja standardiseerimisega Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU). Riiklikul tasandil haldavad sagedusribasid reguleerivad ametid ning võivad läbi viia taotluste hindamist, sageduste jaotamist, litsentside väljastamist või auktsioone. Nendes protsessides võetakse arvesse ohutust, konkurentsi ning riigi või regionaalsete vajaduste kaalumist ning sageli kooskõlastatakse otsuseid rahvusvaheliste partneritega.

Praktilised näited: Sagedusribasid kasutatakse laialdaselt mobiilside (2G/3G/4G/5G, sageli umbes 700–2600 MHz), televisioonis ja satelliitkommunikatsioonis (FM-raadio 87,5–108 MHz; UHF-televiisjon ~470–862 MHz), Wi‑Fi (2,4 GHz ja 5 GHz) ning erinevates GNSS-süsteemides (nt GPS L1 ~1,575 GHz). Ribade täpsed piirid võivad riigiti erineda ning need võivad muutuda tehnoloogilise arengu ja regulatiivsete otsuste mõjul.