satelliitkommunikatsioonis

Satelliitkommunikatsioon on side, mille raames edastatakse andmed üle pika vahemaa läbi orbiidil asuvate satelliitide. Süsteemid ühendavad maa-põhised jaamad, kasutajajaamad ja satelliidi, mis toimib transponderina: signaal võetakse vastu, töödeldakse ja edastatakse edasi.

Põhikomponendid moodustavad maa-põhised jaamad (ground stations), kasutajakaamad või -telemismoodulid ning satelliidi endas asuva transponderi arhiplaani. Uplink on signaali edastamine Maa pealt satelliidile; downlink on signaali edastamine satelliidilt tagasi Maale. Sageduste valik, korraldus ja multipleerimine võimaldavad samaaegset suhtlust paljude kasutajate vahel ning sagedusjaotuste taaskasutust ruumi ja ajas.

Orbiidide järgi eristatakse mitmesuguseid süsteeme: geostationaarne orbiit GEO (kinnitatud Maaga, püsiv asend), mida tavaliselt kasutatakse telejaotuse ja ühistu side jaoks; madala maapinna orbiidid LEO (mitte-geostationaarne, lähemal Maale) ja keskmise maapinna orbiidid MEO. Iga lähenemine pakub erinevat katvust, viivitust ja peamisi kasutusvõimalusi.

Ajalooliselt olid esimesed kommertssatelliitkommunikatsiooni süsteemid 1960. aastatel Telstar’i ja Intelsat’i kaudu. Tänapäeval hõlmavad kasvavast konstellatsioonidest, nagu Starlink ja OneWeb, globaalset katvust, madalamat viivitust ja internetipõhiseid teenuseid ning neid kasutavad nii tarbijad kui ettevõtted. Samal ajal tegeleb tööstus sagedus- ja standardiseerimisreeglite ning satelliitide jätkusuutlikkuse ning turvalisuse küsimustega.