Saastumise

Saastumine on keskkonna kvaliteedi halvenemine, kui looduslike süsteemide toimimist ohustatakse või mürgitakse inimese tekitatud ainetega või energiaga. See hõlmab nii ainete kogunemist õhku, vette ja maapinnale kui ka teiste keskkonnakomponentide nagu heli või nähtavusse mõjuva saaste teket. Saastumine võib olla ajaliselt lühiajaline või pikaajaline ning mõjutab nii ökosüsteeme kui inimeste tervist.

Peamised tüübid on õhusaaste, veesaaste ja mullasaaste. Õhusaaste koosneb peenosakestest (PM2,5, PM10), liikumatutest gaasidest (NOx, SO2, O3, CO) ja osoonist kõrgematel kõrgustel. Veesaaste hõlmab keemiliste ainete, nagu toitainetega (nitrates, phosphates), raskemetallide ja kogu toimel moodustunud orgaaniliste ühendite kontsentratsiooni tõusu veekogudes. Mullasaaste tuleneb peamiselt süsinik- ja põlemistegevusest ning maapinnast juhitavatest ainetest, mis mõjutavad mullakihti ja toitaineid.

Allikad on peamiselt inimtegevuslikud: tööstus, transport, energia tootmine, põllumajandus ning tarbimiskäitumine. Looduslikud tegurid, nagu eriti vulkaanipursked või putukainvasioonid, võivad samuti saaste ajutiselt suurendada, kuid tavapäraselt on inimtegevus peamine.

Mõjud hõlmavad tervist, ökoloogiat ja majandust. Inimese tervisele avaldavad mõju hingamisteede ja kardiovaskulaarse süsteemi haigused ning ärritused. Ökosüsteemid võivad kannatada vee- ja mullastikute kvaliteedi muutustest, linnustiku ja taimede mitmekesisuse vähenemisest ning toiduahela disruptsioonidest. Majanduslikud kulud hõlmavad tervishoiukulusid, toodangu kadu ja ringluse muutust.

Mõõtmine ja järelevalve tuginevad emissioonide jälgimisele, keskkonnaseisundi näitajatele (näiteks PM2,5, NO2, O3 kontsentratsioonid) ning piirväärtuste järgimise kontrollile. Euroopa Liidu standardid ja Eesti Keskkonnaseadustik määravad lubatud piirväärtused ning regulaarsed aruandlused.

Ennetus ja leevendus hõlmavad energiatarbimise vähendamist, puhastustehnoloogiate kasutuselevõttu, transpordi ja tööstuse emissioonide piiranguid, jätkusuutlikku põllumajandust ning järelevalvet. Rahvusvahelised ja riiklikud poliitikad soodustavad säästva arengu eesmärkide saavutamist ja kvaliteetse keskkonna tagamist.