Süvaveenide

Süvaveenid on veenide rühm, mis paiknevad naha ja fascia all ning koguvad verd sügavamatest kudedest ning viivad selle tagasi südamesse. Pinna- ehk superfinaalveenid asuvad naha lähedal; süvaveenid moodustavad keha sügavama verevarustuse osa ja koguvad verd peamiselt jäsemete sügavamatest struktuuridest. Ülemiste jäsemete süvaveenid koguvad verd käsivarrest ja käest; alumiste jäsemete süvaveenid koguvad verd jalgadest ning kulgevad tavaliselt arteritega paralleelselt, moodustades suuri veenijadasid.

Süvaveenidel on klapid, mis aitavad tagada vere ühesuunalist voolu ja vähendada refluksi. Nende funktsioon on tagada tõhus verevool südamesse, eriti liikumise ajal ja lihasepump mõjul.

Haigused ja diagnostika: kõige olulisem süvaveenide haigus on süvaveeni tromboos (DVT), kus moodustub verehüüve süvaveenis. DVT võib olla eluohtlik, kui hüüve eraldub ja liigub kopsuarterisse ning tekitab kopsuemboolia. Riskitegurid hõlmavad operatsiooni, pikaajalist immobilisatsiooni, vähki, rasvumist, suitsetamist ja pärilikke verehüüvusriske.

Diagnoosimine põhineb peamiselt dupleks-ultrahelil; täiendavalt kasutatakse CT- või MR-venograafiat. Ravi keskmes on verehüüvete kontroll ja ennetus: antikoagulandid, kompressioonrõivad ning mõnel juhul invasiivsed või kirurgilised sekkumised. Ennetusnõuanded hõlmavad liikumist, riskitegurite vähendamist ning varajast diagnoosi.