Riigihankeid

Riigihankeid on avaliku sektori ostuprotsessid, mille käigus riigiasutused, kohaliku omavalitsused ja muud avaliku sektori toimijad hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid. Protsessid toimuvad vastavalt riigihanke seadusele ning Euroopa Liidu direktiividele, mis on üle võetud Eesti õigusesse. Riigihangete eesmärk on tagada läbipaistvad, konkurentsi soodustavad ja kuluefektiivsed ostud ning parandada avaliku sektori teenuste kvaliteeti.

Menetlused jagunevad vastavalt seadusele erinevatesse vormidesse, näiteks avatud menetlus, piiratud menetlus, konkurentsiline dialoog ja innovatsioonipartnerlus. Võimalikud on ka erimenetlused keerukamate või suurimate elluviimist vajavate tellimuste korral. Hankeid kuulutatakse ja hallatakse tihti elektrooniliselt ning sõltuvalt hangete väärtusest tuleb järgida EU-lt pärit ühtset või kohalikku täpsustatud korda. Pakkumuste hindamine põhineb eelseadistatud kriteeriumidel, mis võivad hõlmata hindade, kvalifikatsioonide, kvaliteedi ja täitmise võimekuse kaalumist.

Protsessi oluline osa on lepingute sõlmimine ja nende täitmise jälgimine. Pärast sõlmimist tegeletakse toimivuse, kvaliteedi ja tähtaegade kontrollimisega ning vajadusel tehakse muudatusi vastavalt lepingutingimustele. Kui osalised või võitnud pakkujad leiavad, et menetlus oli ebaõiglane, on võimalik esitada kaebus riigihanke vaidlustusmenetluses või muudes järelevalvekanalites.

Riigihangete süsteem on oluline vahend avaliku sektori läbipaistvuse, konkurentsi ja vastutuse suurendamisel ning rahastuskulususte optimeerimisel. Eestis on hankeprotsesside digitaalsus kõrge, pakkumused esitatakse elektrooniliselt ning kasutuses on riigi e-hankeportaal ja andmevahetuslahendused nagu X-Road.