Regressioonitestimine

Regressioonitestimine on tarkvaratestimise tüüp, mida kasutatakse tagamaks, et uued tarkvaramuudatused, nagu veaparandused või uued funktsioonid, pole rikkunud olemasolevat funktsionaalsust. Selle peamine eesmärk on tuvastada vigu, mis on tekkinud pärast eelmisi testimisi. Kui tarkvara on edukalt läbinud testimise ja seejärel muudetud, võib tekkida regressioon. Regressioonitestimine aitab seda riski maandada.

Seda tüüpi testimist viiakse läbi pärast tarkvaraparanduste või muudatuste rakendamist. Regressioonitestimise protsess hõlmab eelnevalt loodud ja edukalt läbinud testjuhtumite uuesti käitamist. Kui mõni neist testjuhtumitest ebaõnnestub pärast muudatuste tegemist, tähendab see, et on tekkinud regressioon. Testijuhtumite valik regressioonitestimiseks võib põhineda erinevatel teguritel, sealhulgas muudatuste ulatus, tehtud muudatuste riskitase ja varasemad probleemid.

Regressioonitestimine võib olla nii manuaalne kui ka automatiseeritud. Automatiseerimine on eriti kasulik suurte ja keerukate tarkvarasüsteemide puhul, kus manuaalne testimine oleks aeganõudev ja kallis. Automatiseeritud testid tagavad ka testide järjepidevuse ja täpsuse. Tõhus regressioonitestimine on oluline stabiilse ja usaldusväärse tarkvara tarnimiseks, vähendades vigade tekkimist tootmises ja parandades kasutajakogemust. See aitab tagada, et tarkvara jätkuvalt töötab nii nagu ette nähtud, isegi pärast mitmeid värskendusi.