regressioonitestimiseks

Regressioonitestimine on tarkvara testimise tüüp, mida kasutatakse veendumaks, et hiljutised koodimuudatused ei ole olemasolevat funktsionaalsust rikkunud. Selle eesmärk on tuvastada uued vead või regressioonid, mis võivad olla tekkinud koodi värskenduste, paranduste või täienduste tulemusena.

Protsessi käigus luuakse ja täidetakse testjuhtumite kogum, mis on loodud varem toimiva tarkvara funktsionaalsuse kontrollimiseks. Kui kõik testjuhtumid läbivad, on tõenäoline, et muudatused ei ole negatiivselt mõjutanud olemasolevaid funktsioone. Kui mõni testjuhtum aga ebaõnnestub, viitab see regressiooniveale, mis vajab uurimist ja parandamist.

Regressioonitestimist teostatakse tavaliselt pärast seda, kui koodi on muudetud, näiteks pärast uue funktsiooni lisamist, vea parandamist või süsteemi uuendamist. Seda saab teha käsitsi, kuid sageli automatiseeritakse, et tagada tõhusus ja korduvus, eriti suurte ja keerukate tarkvaraprojektide puhul. Automaatsed regressioonitestid aitavad kiiresti tagasisidet anda ja vähendavad inimlikust eksimisest tingitud vigade riski.

Regressioonitestimise olulisus seisneb selles, et see aitab säilitada tarkvara stabiilsust ja kvaliteeti aja jooksul. See vähendab oluliselt võimalust, et uute muudatuste tagajärjel tekivad ootamatud probleemid, mis võivad mõjutada kasutajakogemust ja põhjustada täiendavaid arenduskulusid. Seega on see kriitilise tähtsusega osa tarkvara elutsüklist.